Lavastused

Igor Stravinski ballett ja Maurice Raveli ooper
Muusikajuht ja dirigent Arvo Volmer
Dirigendid Kaspar Mänd
Lavastaja Guillaume Gallienne (Prantsusmaa)
Koreograaf Clairemarie Osta (Prantsusmaa)
Dekoratsioonikunstnik Sylvie Olive (Prantsusmaa)
Kostüümikunstnik Olivier Beriot (Prantsusmaa)
Valguskunstnik John Torres (Prantsusmaa)
Dramaturg ja lavastaja assistent Marie Lamber-Le Bihan (Prantsusmaa) 

Ühel õhtul on publiku ees kaks 20. sajandi vaieldamatut meistriteost: Stravinski lühiballett lauluga "Pulcinella" ja Raveli lühiooper "Hispaania tund".

"Pulcinella"

Ühevaatuseline ballett lauludega

Igor Stravinski muusika Giovanni Battista Pergolesi ainetel

Maailmaesietendus 15. mail 1920 Opéra de Paris's

"Pulcinella" jutustab loo värvikast commedia dell’arte tegelasest, võrukael Pulcinellast, kelle sarmikas häbematus aitab tal võrgutada teiste meeste armastatuid ning päästab ka kõige keerukamatest kättemaksuplaanidest …

Kui Vene Balletitrupi (Ballets Russes) direktor Sergei Djagilev tegi Igor Stravinskile ettepaneku kirjutada Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736) muusika ja commedia dell’arte libreto põhjal ballett, milles oleks ka laulu, arvas helilooja, et Djagilev pole täie mõistuse juures. Tutvudes aga talle toodud muusikalise materjaliga, mille hulgas oli ka teiste vähem tuntud Itaalia heliloojate loomingut, sattus Stravinski vaimustusse. "Vaatasin noote ja armusin!" tõdes Stravinski. Tulemuseks on pärl, milles põimuvad laul ja tants, Stravinski muusikaline huumor ning Pablo Picasso kujundus. 

"Hispaania tund"

Maurice Raveli muusikaline komöödia Franc-Nohaini samanimelise näidendi ainetel

Maailmaesietendus 19. mail 1911 Opéra-Comique’is

Lugu armuseiklusi ihalevast naisest, pahaaimamatust abikaasast, kolmest peitu pugenud armukesest ja kellasid täis toast on suurepärane muusikaline komöödia Raveli värvikas tõlgenduses.

Ooperi aineseks on Franc-Nohaini 1904. aastal rambivalgust näinud näidend, mis oma selges ja konkreetses väljenduslikkuses vastandus jõuliselt 19. sajandi Prantsusmaal Mallarmé, Verlaine’i ja Maeterlincki viljeletud sümbolismile. Näidendi värvikad tegelased ja sündmused andsid Ravelile võimaluse eksperimenteerida muusikaliste väljendusvahenditega. Nõnda võime muusikas kuulda eri rütmides löövaid kellasid ning viiteid karakteersetele hispaaniapärastele tantsudele nagu habaneera ja jota.

Raveli esimese ooperi kriitika võib kokku võtta esietenduse järgselt ilmunud arvustusega: "See on muusikaline komöödia, milles on rohkelt sädelevat kellamängu ja koketset elurõõmu – Raveli esimene ooper, see on meistriteos täis säravat muusikat!"

Sobib vaatamiseks alates 12. eluaastast.