Onu Remuse jutte

Ükskord ammu aega tagasi elasid Rebaseonu, Jänkuonu, Opossum, Kilpkonnapreili ja paljud teised toredad loomad kõik kenasti mestis metsas. Onudeks, preilideks ja emandateks kutsuti neid sellepärast, et nemad olid enese arvates kõik hirmus tähtsad. Ja seda juba päris pisikesest peale, kui nad veel kõik kenasti Mägraemanda juures koolis käisid. Mägraemand armastas piimast ja suhkrust koorekompvekkisid keeta, kui kõik väikesed onud ja preilid oma koolitükkisid hästi teadsid ja tundsid. Kui keegi aga miskit ulakust tegi või narritempusid harrastas, siis oli Karuemanda juurde minek kindel. Karuemand nimelt oli karmi käpaga koolijuhataja ja tema juurest ilma suurema pragamiseta pääsu polnud. Kui Karuemand muidugi just poole pragamise pealt tukkuma ei jäänud, mida ka õige tihti ette tuli.

Üks on aga üsna kindel – koorekompvekkisid ja pragamist jagus metsaloomade maailma üsna võrdsel hulgal ning just neist juhtumistest, mis kompvekikeetmise või pragamiseni viisid, täna juttu tulebki.