Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

See the latest info of Estonian theatre

In memoriam Kaido-Valdar Maidla

23.03.2020 15:28

Kaido-Valdar Maidla
14. VII 1936–19. III 2020

Lahkunud on Kaido Maidla, mitu aastakümmet oma loominguga Vanemuise muusika- ja sõnateatrit rikastanud laulja ja näitleja.

Kaido Maidla kogu elu oli seotud ühe linna ja ühe teatriga, Tartuga ja Vanemuisega. Alustanud õpinguid 1951. aastal Tartu Raudteetranspordi Tehnikumis, viis looduse poolt antud musikaalsus ja teatrihuvi ta peagi Vanemuise teatrisse, mille õppestuudio ta lõpetas 1959. aastal. Koosseisuline vanemuislane, esialgu ooperikoori basside nimekirjas, oli temast saanud juba 1957. aastal.

1960. aastatel usaldasid lavastajad talle esimesi rolle. Nii mõnedki neist olid lavastustes, mis on leidnud oma koha eesti muusikateatri ajaloos: Jaak (Ernesaksa "Kosilased Mulgimaalt", 1960), Enn (Kitzbergi ja Oja "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", 1962), Kurt (Arro ja Normeti "Rummu Jüri", 1962), Filimon Šik (Miljutini "Trembita", 1973). Iseloomulikuna selle ajastu Vanemuisele tuli tal teha väiksemaid rolle ka ballettides ("Peer Gynt", 1959; "Kratt", 1961).

Alates 1970. aastatest leiame Kaido Maidla nime ka sõnalavastuste kavalehtedelt. Siitki on nimetada rolle olulistes, oma ajastu teatritavasid uuendanud ja värskendanud lavateostes: Poompuu (Kuusbergi, Undi ja Hermaküla "Südasuvi 1941", 1970), vanem Bražnikov (Lutsu ja Liivese "Tagahoovis", 1974), Iovel (Iosseliani "Kuni käru pole kummuli", 1971).

Aastatel 1976–1998 töötas Kaido Maidla Vanemuises draamanäitlejana: major von Berg (Lenzi ja Brechti "Koduõpetaja", 1980), Hunt (Švartsi "Punamütsike", 1982), Teppan (Antoni "Tuulemurd", 1983), Walter (Milleri "Hind", 1986). Samal ajal jätkas ta mängimist ooperites, operettides ja muusikalides (Hahn – Ernesaksa "Tormide rand", 1988; Pritschitsch – Lehári "Lõbus lesk", 1992; mister Sowerberry ja doktor Grimwig – Barti "Oliver!", 1993). Muusikalis tegi ta ka ühe oma viimase ja meeldejäävama osatäitmise, aastaid laval püsinud karakterrolli ungarlasest professori Zoltan Karpathy osas Loewe "Minu veetlevas leedis" (1990).

Kokku jõudis Kaido Maidla osaleda ligi sajas lavastuses ja anda enam kui neljakümne aasta jooksul oma panuse Vanemuise kõigi kolme lavažanri arengusse. Teater Vanemuine mälestab tänutundes oma pikaaegset kaasteelist.

Ärasaatmine toimub pereringis.

Teater Vanemuine
Eesti Teatriliit