Viru keel! Mis see veel on? 29. XI on RT vestlusõhtu külaliseks Ingrid Rüütel

Ingrid Rüütel

Sissejuhatusena Rakvere Teatri talvelavastusele "Tagassi inglite juure" toimub kolmapäeval, 29. novembril kell 19 teatrikohvikus RT vestleb sarjas kõnelus Ingrid Rüütli ning Kaja Toikkaga. Eelmainitud lavastuses kõlavad Tiina Mälbergi ja Üllar Saaremäe häälte läbi kohaliku luuletaja Kristen Suokassi samanimelisest luulekogust pärinevad virukeelsed tekstid. 

Vestlusõhtu teemadeks on Viru Instituut, murded üldisemalt, Viru murre, regivärsiline rahvalaul kui viru kultuuri alus, põhjused (isiklikud ja poliitilised), miks Ingrid Rüütel hakkas viru keelega tegelema. Kaja Toikka pakub vahepaladeks mõne Lüganuse-keelse regilaulu ja loeb mõne rahvajutu Lüganuse keeles raamatust "Krahvid, kuradid ja kodukäijad". 

Ingrid Rüütel on Viru Instituudi üks algatajaid ning Kaja Toikka on instituudis tegev viru keele ja pärimuse hoidja ja arendaja. Viru Instituudi eesmärk on väärtustada Virumaa kultuuri ühiskondlikku tähtsust ja teadvustada, et kultuuripärandi hoidmine on ühiskonna arengu eeltingimus, mis mõjutab elanike elukvaliteeti, kultuurilist identiteeti ja majanduslikku arengut Virumaal. Põhitegevused on Virumaa koostöö arendamine kultuurivaldkonnas, Virumaa vaimse ja ainelise pärimuskultuuri kogumine, uurimine, publitseerimine ja säilimisele kaasaaitamine jm sellega seonduv. 

Kuid viru keel ei ole ainult kirjanduses ja keeleuurijate peades või meie vanemate ja vanavanemate kõnes, juttudes ja meenutustes. 

Mõned värvikad katked viru keelest: 

Töö oli au sees. Ma ei mäleta, et külas oleks kasutatud tegusõna „töötama“. Igal tööl oli kindel nimetus – piendraid rohiti, põldu ariti, süia kiedeti jne. Kes kodust kaugemal töötas, käis tööl. Vanaema rääkis teistele külanaistele, et väimes käib rautte pial tüöl ja poeg Talinas ehituse pial. Kes tüöd ei taht teha ja vaeva näha, selle elul põld õiget mekki! 

Vanaema püüdis mind ka õpetada, kuid sellega tekkisid emal ja vanaemal erimeelsused. Näiteks vanaema õpetas mulle arve ja loendamist ubadega selliselt: „ Üks ühte, kaks ühte, kolm ühte... kümme täis.“ Järgnes teine ubade hunnik: „ Üks teist, kaks teist, kolm teist… kümme täis“. Järgmine hunnik: „ Üks kolmat, kaks kolmat, kolm kolmat … kümme täis“ ( praegu 21, 22, 23,..). Edasi: „ Üks nel`la, kaks nel`la … kümme täis“ (praegu 31, 32, ..) jne. Küllap oli ringmäng „Üks ühte“ 19. sajandi koolilastele õppemänguks mõeldud. 

(Sirje Võsa meenutused oma vanaema kõnepruugist, kogutud Viru Instituudi korraldatud viru murde kogumisvõistluse käigus) 

Vestlust juhib Erni Kask, sissepääs tasuta. 

Lisainfo:
Laila Talunik 
Rakvere Teatri turundusjuht 
laila@rakvereteater.ee 
+372 56 201 297 
+372 329 5440 


Täppisotsing
November 2019
E T K N R L P
        01 02 03
04 05 06 07 08 09 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30  

Esietenduste ja teatri- uudiste saamiseks kirjutage palun liisi[ät]teater.ee

Made by Wiseman