OBJEKTITEATER

lavastusliik, mille põhiliseks väljendus- ja mänguvahendiks on leitud objektid (nt argiesemed, masinad, loodusest leitu vmt) ja väljundiks on objektilavastus

NÄIDE:

Tegevuslik opereerimine objektide ja materjalidega väärib põgusat käsitlust ka objektiteatri kontekstis. Eestis on see teatrivorm üsna vähe esindatud ja seda seostatakse peamiselt nukuteatriga. Nukuteatrist välja kasvanud objektikäsitlust iseloomustab esemetele zoo- või antropomorfsete kvaliteetide omistamine /—/ Sellele sekundeerib aga teine käsitlus, mis on saanud mõjutusi erinevatest loomevaldkondadest. Siin ei esinda objekt midagi muud, vaid leiab kasutust iseendana, kusjuures kultuurilisest funktsioonist olulisemal kohal võib olla tema füüsiline eripära.
/Erik Alalooga, Suletud universumist kostab kolinat – Teater. Muusika. Kino 2020, nr 5/

Object theatre uses found objects to create a story with characters. Instead of objects and/or puppets specifically designed for the narrative, object theatre deliberately uses everyday objects, either as is or transformed into other things, requiring the skill of the performer and the imagination of the audience for its success.
/Justin Cash, Object Theatre, 2013/