Teater: Vanemuine
Autor: Harper Lee
Lavastaja: Urmas Lennuk sõnalavastus Esietendus 9. veebruaril 2012 Sadamateatris
Dramatiseerija Urmas Lennuk Osades: Liina Olmaru, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liisa Pulk, Maria Soomets
Me kõik oleme inimesed. Meie minevikku on kirjutatud lapsepõlv. Me kõik teame, et tappa ja valetada on patt. Me oleme head. Me usume seda.
Nirksilm, väikelinna advokaadi tütar, kohtub ühel päeval maailmaga, mis ei ole sugugi selline roosa ja läikiv nagu lasteraamatute klantspildid. Ta avastab, et sõnad nagu armastus ja inimlikkus ei tähenda alati mitte ühte ja sedasama. Ta saab teada, et maailmas on väga palju värve peale musta ja valge. Kiht kihilt koorib ta oma Bullerby- maailma ja avastab, et isegi kuldse koore alt ilmub nähtavale sibul. Atticus, väikelinna tütarlapse advokaadist isa, kohtub ühel päeval maailmaga, mille olemasolust oli ta teadlik, kuid mida ta vältida püüdis. Lausa nõnda paaniliselt, et hakkas juba uskuma selle õnnestumisse. Ühel päeval, aga seisab temagi oma tütrega maailmas, kus kuldse koore alt ilmub nähtavale sibul. Kolmas tegelane - Dill - on Truman Capote, kes veel ei tea, et ta on Truman Capote. Ta arvab hoopis, et on väike poiss, kes vaatab maailma avatud silmadega. Dill usub, et ükski laps ei vaheta Bullerbyt Manhattani vastu. Dill ei usu, et inimesed surevad nälga ja tapavad üksteist vaid sellepärast, et rahakatele inimestele meeldib veelgi rahakamaks saada. Dill usub, et sibul on magus. Calpurniast on kogu maailmas kujunenud miskipärast arusaam, et ta on mustanahaline teenija. Calpurnia ei ole seda. Või kui isegi on, siis pole see tema juures oluline. Calpurnia on inimene. Naine, kes armastab lapsi, kodu ja õiglust. Calpurnia teab, et sibul on maitsev, kui teda õigesti kasutada. Viies tegelane on selles lavastuses ka inimene. Ta on olemas. Ta aimab, et sibulaga on lood mõnikord nii ja mõnikord naa. Ta loodab, et inimesed on head, sest neile on öeldud, et tappa ja valetada on patt. Aga ta on alati valmis oma lootusi petma.
Harper Lee menuromaani on müüdud üle 30 miljoni eksemplari. Ühtlasi on see ka 85-aastase ameerika kirjaniku ainus romaan. 1960. aastal Pulitzeri võitnud teos püsib kordustrükkidena edetabelites veel XXI sajandi alguseski. Lavastuses ei käsitleta teose menu ega rassismi vaid romaani seda osa, mis puudutab humaansust.
Kultuuri Kontaktpunkt
