Eifmani ballett: Tšaikovski. Pro et Contra

Autor: Pjotr Tšaikovski
Lavastaja: Boris Eifman
Külalisetendus 17. märtsil 2018 Nordea Kontserdimajas

Lavakujundaja Zinovy Margolin
Kostüümikunstnik Olga Shaishmelashvili
Valguskujundajad Alexander Sivaev, Boris Eifman

Sankt-Peterburi riiklik akadeemiline Boris Eifmani balletiteater
Maailma esietendus: 24. mai 2016

Kes meist ei teaks legendaarset heliloojat Pjotr Tšaikovskit, kes kirjutas kolm balletti, kümme ooperit ja seitse sümfooniat? Aga kes tahaks heita pilgu tema hinge, saada teada, kuidas valmisid need suure helilooja maailmamuusika tähtteosed, mida ta tundis, mida läbi elas, kuidas sündisid tema teoste kangelased – Hiirtekuningas, kuri võlur Rotbart, Padaemand? Katet helilooja elult, suhetelt naistega ja loomeprotsessilt kergitab tänapäeva suur lavastaja Boris Eifman oma uues balletis "Tšaikovski. Pro et Contra".

Selle balleti lugu sai alguse 1993. aastal, kui rambivalgust nägi selle eelkäija, ballett "Tšaikovski", mida on etendatud muutumatu menuga kogu maailmas. Aja jooksul on teatrite tehnilised võimalused edasi arenenud ning koos sellega on kardinaalselt uuenenud ka Eifmani lavastus, saades nimeks "Tšaikovski. Pro et Contra".

Uue lavastuse koreograafiline tekst, mis harmoneerub emotsionaalselt ja dramaturgiliselt ülihästi helilooja muusikaga, paistab silma oma mitmekülgsuse poolest ning kirjeldab äärmise täpsusega kangelaste sisemisi läbielamisi. Leidlik plastiline keel on võimaldanud Boris Eifmanil läbinägelikult uurida isiksuse sisemist lõhestumist, mida Tšaikovski elas piinarikkalt läbi ning mis sai väljakannatamatute hingeliste kannatuste allikaks ja määras ette tema teoste traagilise pihtimist meenutava helikeele.

Balleti jutustusliku lõime moodustavad sureva helilooja fantasmagooriast tulvil meenutused. Kurnatud Tšaikovski silme eest möödub kogu tema elu – otsekui palavikuline surmaeelne nägemus. Arendades edasi kangelaste mitmenäolisuse ja nende terveks tegelaste galeriiks jagunemise põhimõtet, muudab Eifman tahtlikult keerulisemaks etenduse konstruktsiooni ja tegelaskujude struktuuri. Vihjed helilooja suurtele teostele – ballettidele "Pähklipureja" ja "Luikede järv" – ühilduvad fantaasiatega ooperite "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand" teemadel. Nende kustumatute šedöövrite sünni saladus, mis ilmusid otsekui halli igapäevase ja igava maailma kiuste, on koreograafist mõtleja tähelepanu keskmes ning muutub etenduse peamiseks filosoofiliseks probleemiks.

Kus on piir, mille taga lõpeb argisus ja algab looming? Kunstniku saatuses on need kaks alget üheks põimunud. Rõõm ja kannatus, võidud ja lüüasaamised, mõtte apoteoos ja kirgede keeris – kõik need tuuakse kunstis suurte saavutuste altarile. Niisugune on iga loovisiksuse saatus: ta on pidevalt ümbritsetud vaimustatud austajatest ja kadetsejatest, kummardajatest ja laimajatest. Tšaikovski elu – see oli lõpmatu dialoog iseendaga, tema looming aga pihtimus.

* * *

Boris Eifmani teatri külalisesinemise korraldajaks Eestis on Eesti Balletiagentuur www.facebook.com/balletiagentuur

Küsimused ja ettepanekud: eifman@lime.ee


Vaata lavastuse kodulehte


Täppisotsing
November 2019
E T K N R L P
        01 02 03
04 05 06 07 08 09 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30  

Esietenduste ja teatri- uudiste saamiseks kirjutage palun liisi[ät]teater.ee

Made by Wiseman