AUGUSTI TANTSUFESTIVAL 2009: Accords
Teater: Kanuti Gildi SAAL Thomas Hauert püüab koos oma trupiga ZOO leida ühenduslülisid muusika, improvisatsiooni ja tantsu vahel. Nad on sellega aastaid tegelenud ja kujundanud välja meetodid, kuidas improvisatsiooni kaudu jõuda edasi keha tavapärasest kasutamisest. Seda nii grupis kui üksiku tantsija puhul. Esikohal on tantsijate kõrgendatud tähelepanu oma partnerite suhtes ja soorituse meisterlikkus. Mitmel asjatundjal on Hauerti lavastus taastanud usu, et kaasaegne tants ja tugev füüsilisus on siiski ühildatavad.
Oma uue lavastuse jaoks otsustas Thomas Hauert jätkata tööd keha ja liikumisega, keskendudes seekord rohkem tantsu ja muusika vahelistele seostele. Võttes aluseks juba ZOO eelmistes lavastustes paika pandud põhimõtted, püüavad tantsijad taas leida uusi tehnikaid ja oma otsingutes on nad jõudnud hoopis uutele territooriumitele. Thomas Hauerti loomingus oli oluliseks etapiks koostöö 20 Brüsseli tantsukooli P.A.R.T.S. viimase aasta üliõpilasega 2007. aasta lõpus. Töö tulemusena valmis lavastus "12/8". Nagu juba lavastuse "Common Senses" puhul, oli ka selle projekti aluseks muuska partituur, mis oli gruppi ühendamise vahendiks. Muusikaks (mida publik küll ei kuule) on Alejandro Sanz'i teos "12 por 8". Üliõpilased õppisid selle väga keerulise pop-loo (mida iseloomustab 12/8 binaarseid ja terniaalseid rütme kombineeriv ajasignatuur) selgeks a cappella seades. Laval lähtuvavad nad mõtteliselt oma häältest ja suhtlevad omavahel läbi liikumise, et jääda sünkrooni. Ka lavastuse "Accords" jaoks jätkas Hauert polürütmilisel muusikal põhinevate koreograafiliste põhimõtete otsinguid. Nii ongi ZOO trupi tantsijad loonud soolod, kus mitmed erinevate rütmidega hääled tõlgitakse sama keha erinevateks osadeks, niisama nagu pianist mängib manuaalil üheaegselt mitut erinevat fraasi. Teiseks lavastuses "Accords" uuritavaks põhimõtteks on "improviseeritud unisoonid". Esmakordselt kasutasid ZOO ja Hauert neid ühes stseenis lavastuses "puzzled" (2007). Selle meetodiga tekib tantsijate "vahel" kuulamisel põhinev liikumine, mis on vastandiks liikumisele, mille sooritamise otsustab üksainus tantsija. Ehkki liikumist sooritatakse unisoonis (mis võib ehk vaatja panna arvama, et liikumine on eelnevalt üles kirjutatud), piiravad teda küll teatud reeglid, kuid ta on valdavas osas improviseeritud. "Liidri" roll liigub alatasa ühelt tantsijalt teisele. Ühe tantsija liigutused, initsiatiivi ja impulsid võtab koheselt üle teine tantsija, kes võib neid seejärel muuta. See sunnib tantijat pidevalt kuulatama ja olema täielikult keskendunud ning valmis ükskõik millisel hetkel vastutust üle võtma. Liikumine ei ole kellegi kontrolli all, kuid samas osalevad kõik selle loomises. Kui töö polürütmilise liikumisega seab grupis või kehas kõrvuti mitmeid meloodiaid ühest ja samast seadest, siis improviseeritud unisoonid avalduvad katkematus liikumisvoos. Ent kuna initsiatiiv tantsijate vahel alatasa edasi kandub - nad kuulevad äkitselt midagi ja saavad sellest liikumiseks impulsi - võib see voog ajapikku hakata peegeldama muusikas leiduvaid erinevaid motiive. Tantsijad võivad ka ajutiselt grupist eralduda. Sel juhul jaotub peavoog mtimeks eraldiseisvaks vooks , mis on selle kaudu, et nad ju üht ja sedasama muusikat liikumisse tõlgivad, omavahel siiski seotud. Publik näeb, kuidas muusika läbi grupi kehan rändab ja kuidas tantsijate pilkude liikumine seostub sündmustega, mis kuulduvad muusikas. Võib tuua paralleeli ja kõrvutada seda tuulega, mille liikumist võib jälgida tuhande maisitõlviku õõtsumises või isegi liikuvat teksti näitavate LED-siltidega, mis õigupoolest koosnevad ju pelgalt vilkuvatest täppidest. Tants ja muusika on osa klassikaliselt kombinatsioonist, võib-olla isegi kõige esmasemast. Inimene, kes seda lavastust vaatab, võib arvata, et näeb muusika järgi seatud koreograafiat, sest ZOO tantsijad püüavad jõuda muusika tajumises võimalikult suure täpsuseni. Kuid ometi on selle lavastuse puhul liikumise tekkimise protsess kardinaalselt teistsugune. See protsess on "demokraatlik" - põhineb isiklikul vabadusele ja pideval tähelepanul teiste tegemiste suhtes. Protsessi eesmärgiks on saavutada suurem koreograafiline keerukus, kui seda võib leida kindlaksmääratud koreograafiaga lavastustest. Thomas Hauert eelistab usaldada oma töös keha ja grupi intuitiivset intelligentsi. Denis Laurent
Idee & lavastus: Thomas Hauert |
Oleme avatud E-R 10-17 aadressil Väike-Karja 12 (III korrus), Tallinn / E-mail: info@teater.ee |
|||||||
|
|||||||


